Kogukondade arendamine on vajalik tegevus, mis tugineb teadusele. “Kogukonda kuulumise tunne teeb elu elamisväärseks, kuna seda kogedes ei tunne inimesed end üksi ega teistest isoleerituna ning on väiksem oht, et nad jäävad ilma ressurssidest, mis mõjutavad otseselt nende heaolu,” on öelnud maailmatasemel kogukonnateadlane Cormac Russell, kes maikuus esmakordselt ka Eestit külastas ja mitmel seminaril esines.
Cormac Russelliga kohtumine Tartu Perepesas
Lisaks kogukonnateooriate tundmisele on Russell ka tunnustatud praktik, kelle pagasis on konsulteerimise kogemus ligi 40 erinevast riigist, sh riiklikul tasemel. Kohtusime Russelliga 9. mail Tartu Perepesas, kus osalesid nii meie meeskonna liikmed kui kohalikud pered koos lastega.* Arutlesime mõnusas õhkkonnas, milline on ja võiks olla kogukondlik lähenemine Perepesade võtmes. Saime värskeid mõtteid, tuge ja innustust valitud suunaga jätkamiseks.
Perepesa kui kogukonna ankur
Kogukonna kaasatusel on Perepesa mudelis oluline koht. Kogukondlikkus („perede kohtumispaik“) on Perepesa vundament, millele toetuvad teised korrused - nõustamine, vanemluskoolitused jm. Perepesa on tervik, mis toetab laste ja perede heaolu läbi süsteemse ja järjepideva universaalse ennetustegevuse ning läbi kohaliku kogukonna toetamise.
Perepesa soovib olla väikelastega peredele kogukonna ankruks. Kogukonna ankurorganisatsioonina on oluliselt suurem võimalus olla kogukonnale ressursiks palju laiemal ja sügavamal tasandil kui seda võimaldaks üksnes teenusepakkuja roll. Perepesa saab teha kohaliku lapsevanemate kogukonnaga koostööd, toetades alt-üles initsiatiive, pannes tähele kogukonna liikmete vajadusi ja hetkel aktuaalseid teemasid, suutes seeläbi paremini ära tabada ka murekohti, mida kogukonnaliikmed ise ei ole veel teadvustanud.
Vastastikused suhted on vanematele vajalik ressurss, sest lisaks üksteise abistamisele luuakse ka emotsionaalset väärtust, mõistmist ja turvalisust ehk arendatakse sotsiaalset kapitali. Perepesa on osa lapseootel ja väikeste lastega perede tugivõrgustikust ja madala lävepakuga kohtumispaik, mis soodustab uute tutvuste ja mõttekaaslaste leidmist. Kogukondlike suhete arendamise seisukohalt on sellised nn „teretulemast“ paigad väga vajalikud (Gilchrist, 2019). Kui pered on kogukondades omavahel heade suhete kaudu seotud, on kõigi (vaimne) tervis parem, keskkond hoitud ja turvalisem ning keegi ei jää isolatsiooni või olulisel hetkel abita.
Igaühes on (peidus) ressurss, millest võib kogukonnal kasu olla
Lähenemisviis kogukondade arendamisele on aja jooksul muutunud. Varasemas traditsioonilises lähenemises selgitasid kogukonna arendajad välja kogukondade vajadused ja puudused ning kaasasid kitsaskohtade lahendamiseks välised eksperdid. Selline lähenemine aga nõrgestas kogukondi, muutis nad välistest ressurssidest sõltuvaks ja pani kaotama kontrolli oma arenguprotsessi üle.
Seevastu kaasaegne kogukondade arendamine on ressursipõhine (ABCD ehk asset based community development), mis probleemide ja nõrkuste asemel tugineb kogukonna tugevustele ja olemasolevatele ressurssidele (what´s strong not what´s wrong). Tugevustel põhineva kogukonna arendamise lähtepõhimõte on, et igal inimesel on olemas võimekus panustada oma kogukonda. Keskendudes tugevustele ning leides üles oma (sageli varjatud) ressursid, saab iga kogukond ise ehitada vundamenti, millele toetuda. Kogukondade arendajad saavad vaid võimestada kohalikke kogukondi ja nende eestvedajaid oma kogukonna ressursse avastama ja ühendama (Russell jt, 2022).
Kogukondade arenemise ja ellujäämise seisukohalt on võtmeküsimus, millise väärtuse omistavad kogukonna inimesed ja kogukonnas olevad grupid kohalikele ressurssidele ning mida inimesed soovivad ise oma kogukonnas ära teha. Kogukondade suunal tegevuse arendamisel on üheks väärtuslikuks allikaks teadusuuringud ja koostöö.
Perepesade kogukondade arendamise lähtuvalt ressursipõhisest ABCD lähenemisest oleme võtnud rohkem fookusesse alates 2022. aastast, kui alustasime koostöös Tartu Ülikooliga uurimisprojekti. Eesmärgiks oli kaardistada Perepesa kui kogukonna ankurorganisatsiooni tegevusvõimalused kogukonna suunal, et aidata kaasa perede vajaduste ja probleemide märkamisele ning ennetavate hoiakute kujundamisele. Samal aastal alustasime koostöös Riigikantselei Avaliku Sektori Innovatsioonitiimiga (Innotiim) lapsevanemate kogukonnatöö pilootprojektiga Viljandi Perepesas. Lähtuvalt uurimisrühma soovitustest ja Innotiimi pilootprojekti kogemusest katsetame alates 2023. aasta sügisest kaasaegset ressursipõhist kogukondade arendamist ka teistes Perepesades.
Kogukonnad arenevad usalduse kiirusel
Kohalike algatuste tekkimise heaks pinnaseks on kogukonnakohtumised, mille käigus kerkivad esile ideed, mis võiks olla väärt teostamist. Inimesed saavad koos (Perepesaga) tegutsedes avastada järk-järgult oma tugevusi ja andeid ning olla järjest julgemad, et midagi iseseisvalt kogukonna heaks ära teha.
Perepesades toimunud kogukonnakohtumistel lendu läinud ideedest on saanud alguse näiteks perede väljasõidud loodusesse, väikelaste vanemate kohvihommikud Perepesas, taaskasutuslaada korraldamine, jõulueelse meisterdamise töötoa korraldamine ja soolovanemate tugigrupp.
Jätkates Perepesades lapseootel ja väikelastega perede kogukondade arendamist, on meil oluline silmas pidada kahte aspekti. Esiteks on kogukondade arenemine aeglane protsess. Kogukonnad arenevad usalduslike suhete tekkimise kiirusel ning kogukonna kultuuri teke ja kujunemine võtab aastaid. Seega on oluline hoida silme ees pikka perspektiivi. Teiseks on iga kogukonna kujunemise tee ainulaadne. Kogukondlikus toimimises ei ole kindlaid etteantud samme, mis tagavad alati edu. Katsetamine ja kohalikest oludest, inimestest ning kontekstist lähtumine käib asja juurde. Kuna kõik inimesed ja kogukonnad on erinevad, ei saa oodata, et tegevused, algatused jms, mis toimivad hästi ühes kogukonnas, peaks kindlasti toimima ka kusagil mujal. Ürituste arv või rahvahulk ei ole eesmärk omaette. Juba see, et kogukonnas midagi toimub, loob ühist turvatunnet.
„Ühenduse puudumine teiste inimeste ja paikadega vähendab meie elukvaliteeti. /.../ Sellest tulenev eraldatus ja üksindus põhjustavad nii vaimseid kui füüsilisi haigusi. Interaktiivses kogukonnas, kus inimesed teavad üksteist piisavalt, et märgata ja hoolida, tekivad need haigused harvemini ja juhul, kui nad siiski tekivad, saadakse kiiremini abi,“ on öelnud Ameerika kirjanik ja kogukonna aktivist Parker J. Palmer.
Ka riigi tasandil on kogukondlik tegevus väärtustatud
Kogukondade kasu ja olulisust on järjest enam esile toodud ka Eestis tervikuna. 2023. aasta Eesti inimarengu aruandes** on öeldud, et vaimse tervise probleeme ennetada on kulutõhusam kui ravida. Iga ennetusse investeeritud euro võib tulevikus kokku hoida olenevalt sekkumisest 5–50 eurot. Vaimse tervise rohelise raamatu*** vaimse tervise teenuste püramiidi järgi on suur vajadus eneseabi ja vaimset tervist toetavate kogukondlike tugiteenuste ja -tegevuste järele. Need on madalamate tasandite sekkumised, mille tõhus toimimine aitab kaasa, et hierarhias kõrgemal olevaid teenuseid (näiteks kulukas spetsialisti abi) vajab tulevikus vähem inimesi.
Ka sotsiaalministeerium rõhutab kogukondliku tegevuse olulisust, tuues välja, et kohaliku omavalitsuse tasandi üks suuremaid ressursse on kogukondades tegutsevad eestvedajad, kes toetavad erinevate ühistegevuste korraldamise jms kaudu vahetut suhtlust ja ühistunde tekkimist. Eestvedajad soodustavad kogukonnasisest sotsiaalset suhtlemist, mis aitab leevendada üksildust ning pakub inimestele isetegemisrõõmu ja kuuluvustunnet.
Kogukonna teooriast lähtudes ei saa ka ühiskondlikku muutust tekitada ilma, et muutus toimuks kogukondades. Inimene kuulab olulistel teemadel eelkõige oma kõige lähemat ringi, keda ta usaldab.
Kogukondade arendamise teekonnale saame võtta juhtmõttena kaasa Cormac Russelli tõdemuse, mille järgi on maailma hea parandada ühe kogukonna kaupa, selgitades välja, mis on need asjad, millest inimesed piisavalt palju hoolivad, et asuda oma lähiümbruses tegutsema (Russell jt., 2022).
Autor: Riin Pärnamets, Lapse Heaolu Arengukeskuse ja Perepesade
kogukondade arendamise juht
Kasutatud allikad
Gilchrist, A. (2019). The well-connected community 3E: a networking approach to community development. Policy Press.
Russell, C., McKnight, J., & Palmer, P. J. (2022). The Connected Community: Discovering the Health, Wealth, and Power of Neighborhoods. Berrett-Koehler Publishers.
* Cormac Russelli visiit Eestisse toimus Siseministeeriumi strateegilise partnerluse "Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026" raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi. Cormac Russelli visiidi toimumist toetasid veel ka Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Strateegiakeskus, SA Lapse Heaolu Arengukeskus. Lisainfo: https://kogukonnaveeb.ee/abcd/
** Eesti inimarengu aruanne 2023, SA Eesti Koostöö Kogu
*** Vaimse tervise roheline raamat, Sotsiaalministeerium 2020
Comments